• Ostuga üle 100 € tasuta SmartPost
  • Soodsamad hinnad kui poes
  • Kiire ostuprotsess. Registreeruda ei ole vaja
  • Ostuga üle 100 € tasuta SmartPost
  • Soodsamad hinnad kui poes
  • Kiire ostuprotsess. Registreeruda ei ole vaja

JOONISTUSPLOKID JA PABERITE PAKSUSED LAHTI SELETATULT

04.03.2020

Pliiatsid, vildikad, vesivärvid, harilikud, kriidid ... kõik eelnevad on erinevad joonistusvahendid, ühed on vesisemad, teised on kuivad ning õrnad. Mitmetele erinevatele joonistusvahenditele on vaja erinevaid pabereid, mis ei annaks joonistusele alla. Otsimaks aga õiget paberit tuleb aru saada paberi paksusest. Õnneks on meie elud tehtud lihtsamaks ning poodidest on võimalik leida valmis joonistusplokke nii joonistamiseks kui ka vesivärvidele. 

 

Paberi paksuse tähtsus

Koolilapsed tulevad ikka vahepeal koju ning paluvad vanematelt, et nad ostaksid kooli vesivärvipaberit, joonistuspaberit või muud paberit. Viies kooli aga vale paberi, ei saa lapsed seda kasutada. Näiteks ei ole võimalik paksu paberiga erinevaid kujundeid teha, samuti ei saa õhukesele paberile vesivärvidega peale minna kuna paber läheb katki. Lisaks ei saa tihti paksu paberit panna lihtsasse koduprinterisse, mistõttu on vaja osta printerisse õige paksusega pabereid. Selle tõttu on tähtis teada peamisi paberi erinevusi. 

 

Paberi paksused

Paberi paksust ehk raskust mõõdetakse 1x1 m. paberiga. Ehk 100 g/m² paberil näitab, et 1 ruutmeeter seda paberit kaalub 100 grammi. 

Üldiselt, mida paksem ning seejuures raskem on paber, seda paremini saab sinna peale joonistada. Tähelepanelikumad on juba aru saanud, et vesivärvidele on vaja paksu paberit, kuna õhuke paber muutub veega laineliseks ning võib lausa katki minna. 

 

  • Alustame näidiseks ajalehe paberist, mis on väga õhukene paber. See läheb lihtsalt katki ning see ei pea vett kinni. Selle kaal on ligikaudu 80 g/m². Samuti kasutatakse sarnase kaaluga paberit mõningates vihikutes.
  • Järgmisena tuleb paber lihtsate visandite jaoks, selle peal saab kasutada pliiatseid kuid mitte vildikaid kuna paber laseb vedeliku läbi. Need paberid jäävad ligikaudu aga alla 100 g/m².
  • Visandipaberile järgneb tavaline joonistuspaber. Kõige populaarsem paber, mida võib leida peaaegu igast kodust. Sellele paberile saab joonistada pliiatsitega kuid see on piisavalt õhuke, et sellest näeb läbi. Joonistuspaberit saab kasutada pliiatsitega ning kriitidega ning selle paksus on ligikaudu 100 - 115 g/m². 
  • Joonistuspaberi ning vesivärvipaberi vahele jääb veel mitu paberiliiki, millest me siin ei räägi. Vesivärvipaber on aga juba paksem paber, mis ei paista läbi ning mille peale saab värvida nii vesivärvidega kui ka guaššiga. Sellised paberid on kuni 200 g/m².
  • Järgmisena tulevad juba kartongid ning tugevamad paberid, mille raskus on juba 300 g/m² läheduses. 

Meeles tuleb aga pidada, et paberi hind sõltub väga palju selle raskusest ehk mida paksem paber seda kallim see tihti on. 

 

Paberi tüübid

Kaetud paber on paber, millele on peale pandud lisakiht, mis teeb paberi siledaks ning läikivaks. Tihti on sellist paberit võimalik näha ajakirjades. 

Katmata paber on aga paber, mis on krobeline, see ei läigi ning paberi poore on tunda. Katmata paberid on kasutuses nii kontorites kui ka koolides. 

 

Kokkuvõttes on pabereid väga erineva paksusega ning lisaks ka värvi ning struktuuriga. Kõige populaarsem on aga joonistuspaber ning väga tihti läheb lastel koolis ka vaja vesivärvipaberit. Paberite paksus on tähtis kuna erinevate joonistus/kirjutusvahenditele on mõeldud erineva paksusega paberid. Näiteks lasevad õhukesed joonistuspaberid vildikaid ning markereid läbi kuid mitte pastakaid või harilikke. Otsides vajalikke pabereid, ei pea aga kaugemale vaatama kuna meie koolitarvete e-poes on kõik vajaminevad paberid olemas.